LIETUVIY
KALBOTYROS
KLAUSIMAI,
XXXI
(1994)
KALBOS
NORMALIZACIJOS
KLAUSIMAIL
MAIRE
RAADIK
OSKUSSONASTIKKE
KOOSTAMISEST
MUUTUVAS
KEELEOLUKORRAS
Ees i
oskuskeele éé
on
ligi
100
aas a
ana,
peaaegu
sama
kaua
on
Ees is
koos-
a ud
oskuss6nas ikke.
Te minoloogia éé
on
kdinud
kill
enam- ahem
pide al ,
kuid
omad
dusud
ja
mddnad
on
emalgi.
P aegune
éusuaeg
langeb
kokku
iildise
iihiskonna
elu
elaynemisega.
Iseseis a
Ees i
Vaba iigi
aas amise
loo uses
on
haka-
ud
aaselus ama
kdike
seda,
mis
50
aas a agasi
ha i a i.
Keeleelu
seisukohas
on
iimase
aja
saa u us es
ah saim
keeleseaduse
as u o
Ees is
1989.
a
jaanua is
ja
ees i
keele
iigikeeleks
kuulu amine.
Ees i
keeleelu
iimas
poolsajandi
iseloomus ab
ihel
pool
ees i
keele
kasu-
usala
ahenemine,
eisal
ees i
keele
ene(pa a)s amine.
Keeleseadus
saab
pa aku
egelda
aid
esimese
aldkonnaga,
s.o
seis a
hea
ees i
keele
kasu amise
ees
iildse.
Teine
kiisimus
peab
jaima
keelehooldaja e
mu e seda,
ses
iikski
seadus
ei
kai se
eel
keel
yOd mdjude
eces .
Ees is
on
hulk
elualasid,
kus
ees i
keel
peab
oma
koh a
jagama
ene
keelega
oi
kus
ees i
keelel
enam
koh a
ei
olegi.
Osa
aldkondi,
kus
ees i
keel
oma
posi siooni
on
loo u anud,
on
see d u
ka
ees ikeelses
oskuskeele dds
kO ale
jainud,
aas aid
ei
ole
nende
e ialade
sOna a aga
egeldud.
On
ulnud
aeg
igu
pa andada:
uleb
panna
pii
edasisele
ees i
keele
digus e
ja
kasu usala
ki sendamisele
ning
haka a
siiani
kaes
an u
agasi
o ma.
Senikaua,
kui
ees lane
ei
saa
omi
asju
ajada
ees i
keeles
6i
kui
ees i
keeles
napib
sdnu,
millega
ndi eks
édasjus
aakida,
ei
oi
keegi
ees i
keele
ule ikus
kindel
olla.
Ees i
keele
koha
ja
digus e
aas amine
nduab
eel édd
ja
ingimusi.
Oskuskeele-
ko aldajail
pa is
iihjal
kohal
alus ada
ei
ule,
ses
sellis
ala,
mille
sna a aga
kunagi
ega
iildse
egeldud
poleks,
Ees is
ei
ole.
Kiill
on
aga
puudus
ja jepide uses :
kui
mingi
ala
on
pikka
aega
e minoloogide
aa e aljas
k6 ale
jaanud,
siis
on
pa a ama u,
e
as a a
ala
oskuskeel
aegub,
uued
mOis ed
jada ad
ees i
as e e a,
mis 6 u
ka
ees i
keel
kdneleja
on
sunni ud
iih
6i
eis
mdis e
aljendama
6o -
keelse, s.o
siis
ha ilikul
enekeelse
sOnaga.
Kui
éésuh luski
on
enekeelne,
ei
e gu-
a
miski
ees i
e mini a a
a engu .
Ees ikeelse
oskussOna a a
ah sus
mdis a ad
niiiid
needki,
kes
seda
a em
ai-
banud
ei
ole,
digemini,
nad
on
sunni ud
seda
aipama,
ses
keeleseaduses
on
eada,
e
a
esi ab
keeleoskusnduded:
ees lane
peab
oskama
niipalju
ene
keel ,
kui
ema
édkoh
seda
nduab,
ja
enelane
peab
oskama
niipalju
ees i
keel ,
kui
ema
éds
yaja on.
Meenu ades
senis
keelepolii ika ,
on
selge, e
ha a
jaa ad
esmal
enela-
%
83
sed,
kellel
seni
on
piisanud
i hes
keeles .
Péhilisel
kaibki
keeleseaduse
akenda-
mine
muulas ele
ees i
keel
Spe ades.
Keeledppimiseks
laheb
aja
nii
Spikuid
kui
ka
sOnas ikke
ja
kuna
peale
iilds6-
na a a
uleb
osa a
oma
e iala
oskuskeel ,
aja akse
ka
palju
oskuss6nas ikke.
Olemasole ad
sdnas ikud,
mida
Ees is
on
kiillal
palju,
keeledppijale
iga
ko d
ei
sobigi.
Va asemail
aas ail
alja
an ud
sénas ikud
on
juba
osalisel
aegunud,
ka
ei,
p uugi
sOnas iku
aines
ala i
kasu aja
a idus ega
kokku
minna.
Mahuka
ja
seega
diusliku
sdnas iku
egemiseks
kulub
iiksjagu
aega.
Keeledp-
pija
ahuldaks,
ahemal
esialgu,
ka
aiksem
sdnas ik,
e i i
kui
sellise
saaks
has i
u u
ka e.
E e 6 likumad
asu used
ja
kdi ised, kel
uleb
oma
enekeelseile
éé a-
jaile
ees i
keel
Gpe ada,
on
ulnud
m6 ele
haka a
ise
a ilikke
aikesOnas ikke
koos ama.
Oskus-
ja
muidki
sdnas ikke
oib
eha
kahel
iisil,
kas
élkida
oi
koguda
aines
ise.
Viimane
dimalus
uleb
k6ne
alla
ndi eks
siis,
kui
olkimiseks
sobi a
eos
leida
ei
Onnes u.
Viimasel
ajal
Ees is
alja
an ud
algupi as es
oskuss6nas ikes
asub
kindlas i
nime ada
mi mesuguseid
e iala es mikke,
sealhulgas
ndi eks
oi -
lus us-
ja
kaubandus éd aja e
sOnas ikud.
Need
kakskeelsed
es lussonas ikud,
mille
on
ha ilikul
koos anud
as a a
ala
asja undjad,
on
méeldud
ki samale
kasu-
ajaskonnale,
nad on
enamas i
kaibel
samas
asu uses
oi
kdi ises,
kus
nad
koos a i.
Ves miku
o m
sobib
has i
nii
kaubandus-
ja
oi lus us é6 ajaile
kui
ka
iildse
k6i-
gile
eenindajaile,
kel
uleb
palju suhelda,
ses
es mik
esi ab
peale
oskussOnade
ka
ohkes i
as a as
ame is
ajamine aid
iiiip aljendeid.
Loomulikul
ajab
nai eks
kaubanduse
asja undja
sOnas iku éds
ling is i
abi,
kui
mi e
enne,
siis
oime a-
mise
ajaks
kiill.
Juhul,
kui
asu usel
pole
kaéepa as
e e o likku
spe sialis i,
kes
sOnas iku édga
hakkama
saaks,
o si akse
juba
a em
ling is ide
abi.
Nii
nadi eks
olid
koondise
Ees i
Too me a ne
éd ajad
kogunud
kokku
endale
esma ajalikud
ene
e minid,
keclendi e
olkimiseks,
s.o
ees i
e mini as e e
saamiseks
péd dusid
nad
aga
juba
Keele
ja
Ki janduse
Ins i uudi
e minoloogide
poole.
Too me a nija e
ja
e mino-
loogide
koos 66
on
jaga ud kah e
ji ku.
K6digepeal
eh i
almis
esialgne
ene-ees i
sdnakogu,
mis
ei
as a
eel
sonas iku
ndue ele,
kuid
mida
saab
paljunda ul
haka a
kohe
ees i
keele
Spe amisel
abi ahendina
kasu ama.
Edaspidi
on
ka as
kogu ud
aineses
koos ada
umbes
1500
ma ksOnaga
ene-ees i
ja ees i- ene
oo me a ne
sOnas ik.
Nagu
oo me a nijail
nii
uleb
ka
a us ajail
puu uda
kokku
paljude
e ialade
mOis e ega,
kdikehdlma a
a us use
sdnas ikku
aga
siiani
koos a ud
ei
ole.
Ees i
Va us uskomi eed
ajendas
sdnas iku édd
haka ama
ilmses i
jallegi
ajadus
anda
keele6ppijaile
abima e jali.
E ine al
oo me a nijais
ei
séandanud
a us ajad
pa is
oma
peaga
sOnas ikku
eha,
aid
d sid
eeskujuks
enekeelse
oode e
ja
oo me
nomenkla uu i,
mis
hdlmab
iisna
suu e
osa
a us ajaile
ajalikes
mdis e-
es .
E ialade
kaupa
koos a ud
sénas ikus
on
ka
mi u
o iginaalosa,
mis
oma
hea-
dusel
dlgi ud
osadele
sugugi
alla
ei
jaa.
Olen
m6nda
aega
saanud
egelda
eelmaini ud
ene-ces i
a us use sénas iku
84
ees ipoolse
oime amisega.
Kuna
ene
e mineid
on
ces indanud
as a a e
e ialade
asja undjad,
lubab
oime amis éé
hei a
pilku
egelikule
e minikasu usele.
Uhes
sdnas ikus
ema
4—5
koos ajaga
ci
piisa
iildis us e
egemiseks,
aga
mOnda
egeli-
kule
oskuskeelekasu usele
iseloomulikku
koo ub
sii ki,
Pea uksin
pohjalikumal
kahel
kiisimusel:
oskus-
ja
iildkeele
suhe
ning
sOnasOnaline
dlkimine.
1.
Oskus-
ja
iildkeele
suhe.
Eeska
keemia
e mini e
puhul
ke kib
kiisimus,
kui é d
peab
sdnas iku
koos-
aja
ja gima
nomenkla uu sus .
Vene-ees i
keemia
‘sOnas ik
eeb
nimel
ahe
nn
nomenkla uu se el
ja
i iaalnime us el;
hélbus amaks
soo i a a a
iilemineku
i iaalnime usil
nomenkla uu seile,
esi ab
keemia
sénas ik
mdlemad,
o es
nomenkla uu sed
nime used
muidugi
pohilis eks.
Va us use
sOna aama
ja gib
seda
suunda
aid
osalisel ,
ndi eks
siis,
kui
mOlemad
—
nii
nomenkla uu ne
kui
ka
i-
iaalnime us
—
on
o dsel
un ud
ja
kasu a a ad
(naa ium esinikka bonaa
ja
sédgisooda,
esinikklo iidhape
ja
soolhape).
Kui
nomenkla uu ne
nime us
on
oma
pikkuse,
kee ukuse
ms
d u
jaanud
esialgu
aid
angemasse,
eaduslikumasse
keelep uuki,
siis
on
a
a us use
sdnas ikus ,
mil
p ak ilisem
suuni lus,
alja
jée ud,
ndi eks
ei
ole
glii se ooli
chk
glii se iini
k6 al
enam
esi a ud
1, 2,
3-p opaan iooli.
'
Vahel
uleb
iildkeelse
nime us
eelis ada
ka
muudel
pdhjus el,
ndi eks
sonamo-
odus use
hu ides.
Nii
on
oskuskeelne
i hend
eelda ud
gaas
sénamoodus use
seisu-
kohal
iisna
ebamuga .
Seepa as
on
sona hendis
koosne
e min
asenda ud
ild-
keelse
lii snalise
as ega
edelgaas,
millega
on
ajadusel
hdlpsam
iimbe
kaia,
nai-
eks
edelgaasiballooniau o ,
majapidamis edelgaasi
mahu i
jm
lii sonu
moodus ada.
Oskus-
ja
ildkeele
aheko da
puudu ab
ka
nn
liihendis e
kiisimus.
Ees i
keeles
on
pikemais
Od sOnus
ajapikku ekkinud
suupa asemaid
li hendisi,
mis
on
ka
oskuskeelde
sobi aiks
unnis a ud.
Siiski
omis a akse
sellis ele
li hendis ele
eel
k6nekeelsuse
a i
ja
e mineina
neid
kasu ada.ei
séanda a,
ehkki
sobi ad
on
nii
akumulaa o
kui
ka
aku,
-nii
ans o maa o
kui
a o,
nii
labo a oo ium
kui
abo .
2.
SOnasdnaline
dlkimine.
SOnasOnaline
Olkimine,
s.o
olkimine
sama
pi i olu-
sénaga,
on
kill.
muga ,
kuid
osu ub
pa aku
sageli
lin sus a ud
lahenemis iisiks,
seda
e i i
juhul,
kui
ene
sonal
on
ees i
keeles
mi u
as e ,
kusjuu es
nn
sOnasOnalis
as e
nende
seas
olla
ei,
p uugigi.
Vene
e minile
éib
ees i
kecles
as a a
oma- Od sOna
paa .
Keeledppijal
on
ke gem
omandada
sama
pi i olu
s6na
(ees i
keele
seisukohal
on
see
ha ilikul
6o -
sna),
ees i
keel
emakeelena
k6nelejale
on
labipais am
oma-
chk
ees i
sdna.
Kui oma-
ja
y6d s6na
on
o d aa se ena
kasu usel,
uleks
nad
mélemad
ka
sdnas i-
kus
esi ada,
nai eks
sisse edu
ja
impo ,
annus i
ja
dosaa o ,
liiku epp
ja
eskalaa o .
Kindlas i
laheb
oma e mineid
a is
siis,
kui
oO e minid
kipu ad
mingil
pohjusel,
n
sa nasuse
o u,
segi
minema,
io
ékonoomia
‘kokkuhoid(likkus)’
ja
dkonoo-
mika
‘majandus’.
SOnasOnalises
élkimises
jaaib
aheks
ka
mi me ahenduslike
e mini e
puhul,
nagu
ndi eks
ene
mamepuaa,
mexnuKa,
démomamuxa,
mida
kahjuks
sageli
as en-
da akse
lih sal
ma e jali,
ehnika
ja
au omaa ikaga.
Nii
sobib
nii eks
e mini
85
wee
Mamepua.
ees i
keeles
ma e jaliks
olkida
aine,
oo me
ahenduses
(ehi usma e jal,
ka use(ka e)ma e jal),
samas
aga
kiudaine,
mi e
kiudma e jal
( n
eoaoxnucmo i
amamepuaa).
Vene
mamepuaa
oib
olla
ka
iie:
nemxano i i
mamepuaa
ihendab
laus iie ,
mi e
lausma e jali.
Vod sGnas
on
pohjus
ka
loobuda,
nai eks
kui
ema
ahendus
sagedase
ja
iika i
asja undma u
a i use
d u
ahmas uma
kipub
ja
e i i
kui
a
sama
head
omasdna
alja
hakkab
su e ama.
Sel
puhul
éib
ka
s6nas ik
pii duda
omasOnalise
as ega,
ndi eks
(166)
iis ,
mi e
ins umen
( n
uncmpymenm),
eo aa a,
mi e
anspo di-
aa a
( n
mpancnopmuaa
mapa),
miiiidud
oodang,
mi e
ealisee i ud
oodang
( n
pedauzoeanuan
npodyKyun).
.
Omae e
iihma
sdnas6nalis e
olge e
hulgas
moodus a ad
e minid,
mille
di-
geid
ees i
as eid
lih sal
ei
un a,
ses
need
kuulu ad
alles
nn
uudis e mini e
hulka.
Oigupooles
on
mi med
neis
uudis e mineis
juba
paa ikiimne
aas a
agused
soo-
i used,
mida
aga
siiani
O6 is a akse.
Kiillap
on
selles
oma
siiii
ka
ldbinis i
ene-
keelsel
édsuh lusel,
mis
ei
ole
e gu anud
ees ikeelse
e miniloomega
ku sis
oleku .
Kui
ei
ea a,
e
pinnase
laialiajamine
ehk
asandamine
on
/aajamine
ja
as a
seade
laaju ,
nime a akse
need
mehaanilisel
planee imiseks
ja
planee ijaks
( n
naanupo-
eamb
ja
naanuposiyuk).
Ees i
keeles
on
planee imisel
peale
laajamise
eel
mi u
éhendus ,
eelkdige
‘plaani
koos ama’.
Teadma uses
ehakse
ene
mapkemune
( id
nglise
ma ke ing)
ees i
ma ke ingiks,
ehkki
on
olemas
ka
s6na
u undus.
Moni
e min,
mida
ka
s6na-sdnal
olkida
ei
Snnes u,
on
sama
his i
kui
ees i
as e a,
ses
ahemal
a us ajad
ei
pais a
iildse
ead a ,
e
nosepxa
on
aa lus,
o6pazyoeaa
mepa
—
aa elméé ,
oi
e
nocmaeums
ei
ole
mi e
hankima,
aid
a nima.
Muide,
hankima- a nima
kee dsdlm
ula ub
agasi
1930.
aas a esse.
Sdnas6nalise
élke
ké al
ehakse
ka
ki ja ahemi k-ki ja ahema gilis
dlge :
insene - ehniline
pe sonal
( n
unocenepno-mexnuyecku i
nepconaa)
insene ide
ja
ehniku e
asemel,
eaduslik- ehniline
p og ess
( n
nayuno-mexnuueckuii
npozpecc)
eaduse
ja
ehnika
p og essi
asemel.
Va us usala
ei
saa
pidada
puh - enekeelseks
—
kiillap
on
Ees is
juba
neidki-,
aga
m& ga a
osa
asjaajamises
kaib
a us aja elgi
ene
keeles
ja
see
on
oma
jalje
ja nud:
ees lasedki
ei
unne
oma
e iala
ees ikeelse
oskussOna a a.
Kiillap
uleb
koos
muulas ega
ees i
keel ,
sh
oma
e iala
oskuskeel
6ppida
ka
ees las el,
kui
nad
ei
aha
ees i
keele
oskuses
muulas es
maha
jaada.
P aegu,
kui
hu i
keelekiisimus e
as u
on
ousnud,
éiks
kill
helli ada
loo us ,
e
keeleinimes e
éd ae
ei
jaa
iiksnes
pabe likuks
uudisloominguks.
TERMINU
ZODYNU
SUDARYMAS
KEICIANTIS
KALBOS
PADECIAI
San auka
1989
m.
sausio
mén.
p iim ame
Es ijos
TSR
Kalbos
js a yme
es y
kalba
bu o
paskelb a
als y-
bine
kalba,
No s
kalbos,
aip
pa
mokslo
bei
echnikos
kalbos,
ugdomasis
da bas
Es ijoje
nebu o
nu ikes
i
uome ,
kai
es y
kalbos
negyné
js a ymai,
is
dél o
daba inés
kalbos
padé ies
negali-
ma
laiky i
pa enkinama.
Reikia
im ai
susi ipin i
es y
kalbos
a ei imi,
ne gi
uo,
a
sugebés
ji
is-
lik i
sékmingai
isose
gy enimo
s i yse
unkcionuojanéia
bend ine
kalba.
Ma
no s
ke i ojo
de-
86
xim megio
an oje
puséje
es y
kalba
jau
bu o
iSplé o a
bend iné
kalba,
pas a aisiais
deSim me
jos
a ojimas
labai
susiau in as.
Pa yzdziui,
labai
neigiamai
uo
a z ilgiu
e in inas
be eik
i-
siskas
es y
kalbos
i8s imimas
i8
a edybos.
Pas a uoju
me u
kai
ku ios
js aigos
i
jmonés
p adéjo
im¢iau
domé is
kalbos
klausimais,
aip
pa
sa o
s i ies
e minologijos
dalykais.
Tai
paaiskinama
uo,
kad
i8kilo
eikalas
iSmoky i
es y
kalbos
ki a augius
da buo ojus,
dé!
o
p i eiké
i
uni e saliy
mokomyjy
p iemoniy,
i
e miny
zodyny.
Es ijos
moksly
akademijos
Kalbos
i
li e a i os
ins i u as
y a
suda es
kele a
su a éiy,
pagal
ku ias
imasi
a ky i
i ai iy
specialybiy
e minologija.
Kai
ku ios
imonés
i
js aigos
sa o
jégomis
y a
suda iusios
sau
eikalingg
e minyna,
ad
e minologams
lieka
ik
sukaup os
medZiagos
e mi-
ny
a kyba.
Pap as ai
okio
bend ada bia imo
ezul a as
bina
d ikalbis
Zodynas,
ku j
galima
naudo i
papildoma
p iemone
mokan
es y
kalbos.
18
s ambiausiy
Siuo
me u
a liekamy
da by
miné inas
Zalia y
pa pinimo
i
iekimo
e minolo-
gijos
a kymas.
Ma e ialinio
echninio
ap apinimo
usy—es y
kalby
Zodynas
iS
esmés
jau
baig-
as
eng i,
Kadangi
Zodyngq
engé
os
s i ies
specialis ai,
is
jo
galima
i
a
sup as i,
kokia
y a
ik-
oji
es u
e minologijos
baklé.
Tenka
pasaky i,
kad
y a
nemaZai
es i8ky
e miny,
ku iy
neZino
i
pa ys
es ai,
no s
okie
e minai
nuo
seno
pa eikiami
j ai iuose
Zodynuose.
Tai,
kad
da bo
kolek-
y uose
daug
ku
a ojama
usy
kalba,
ukdo
plis i
es y
e minologiiai.
O
COCTABJIEHHM
TEPMHHOJIOTHYECKHX
CJIOBAPEM
B
YCJIOBUAX
MEHSIOWMENCA
A3bIKOBOM
CHTYALINMN
Pesiome
B
anspape
1989
o a
3aKOHOM
0
A3bIKe
DcTOHHM
SCTOHCKH
S3bIK
ObIn
OOBABIEH
Tocymape -
BCHHBIM
83bIKOM.
HecmoTps
Ha
To ¥TO
MOCTOAHHad
paGoTa
Hay
YHOPAHOYHHEM
A3biKa,
B
TOM
yUCHe
s3bIKa
HayKH
M
TEXHAKM,
NPOAOIKasacb
H
B
Ob,
KO Ta
SCTOHCKMI
ASBIK
HE
TONb3OBaIICA
3aKOHHOM
3allMTOM,
HbIHEUTHIOIO
T3bIKOBYIO CHTYAalMIO
Hesb3A
NPHSHATb
yOBIeTBOPUTEbAOH.
Cnenye
ceppesHo
noazyMa b
o
GyyleM
9CTOHCKO O
A3bIKa,
O
TOM,
CYMeeT
JIM
OH
COXPaHHTECH
B
Ka ec Be
JMTepaTyPHOFO
A3bIKa,
YCMeLIHO
(byYHKUMOHMpy olle o
BO
BCex
OGMACTAX.
NOTA
K
KOH-
uy
1930-x
ogoB
9cTOHCKHH
A3EIK
sbyHKMMOHMpOBaN
Kak
Biome
pasBATEIi
sWMTepaTypHbIii
ASbIK,
B
MocneqHHe
necaTHne ua
cepa
e o
yno peOneHua
3HauHTeIBHO
o panuumBasace.
Tou n
nos-
Hoe
OTCYTCTBHe
ICTOHCKOMIETIHOTO
AeONPOUZBOACTRAa
MpoABiAeTCA
He
NyYUIHM
OOpa3z0M,
B
nocneauee
BpeMs
B
HEKOTOPBIX
YUpeKTCHHAX
M
Ha
MIPCAMPHATHAX
CTan
MPOABIATBCA
HH-
Tepec
K
A3bIKOBLIM BOMIpocaM,
B
TOM
Yucne
HK
NpoOeMaM
TepMuHOOTHH
CBoeH
OTpacmH.
Tlo-
nOOHbI
MHTepec
MOX*KHO
OODACHMT
HM
HeOOXOAMMOCTHIO
H3Y4eHKA
HHOASHTIHBIMH
PaOOowMH
SCTOHCKO O
A3bIKa,
H3
YeFO
BbITeKaeT
NOTPeOHOCTh
Kak
B
YHMBEPcasbHBIX
yYeOHEIX
TOCOOHSX,
Tak
MB
T€EPMHHOOFAYECKHX
CHIOBApAX.
B
Wnc u y e
a3eika
4
MTepa yps!
AHO
y kKe
3aK1IOYeHO
HECKONDKO
ZOFOBOPOB
06
ynopa-
TOYCHHH
TepMHHOMOFHH
TO
pasHbIM
cileuManbHocTsiM.
HeKo oppie
NpeaNpuATHA
HW
yapexKACHHA
CBOMMH
CHaMM
cocTaBiiH
HeOOXOAHMbIi
CHOBHHMK;
3aqa eli
TepMMHOJOTOB
ABUIeTCA
yOpa~
jo¥en e
CoOpaHHo o
Ma epiasia.
Kak
npaBHiio,
WesIbIo
TaKO O
COTpyHHHYeCTBa
ABIIACTCA
MBY-
S3KIMHBI
CHOBAPb,
KOTOPBI
MOXHO
MCMON3IOBATS
B
KaYeCTBe
HOMOMHATEBHOTO
yYeOHO O
To-
coGua
mpu
o6y¥eHHH
S9CTOHCKOMY
A3bIKY.
Bnocnegnee
spema
we ach
Gonpuiaa
pado a
waa
TepMuHono Hei
No
cHaOxeHHIO
HM
TO-
c apke
cpIpps.
PyccKo-9cTOHCKHii
COBapb
MO
MaTepHasIbHO-TeXHHYCCKOMY
cHaGxkeHHIo
B
OCHOB-
HOM
3aKoH¥eH.
Tak
Kak
coBapb
10
MaTepasbHO-TexHMYecKOMY
CHaOxeHHIO
COCTABIIeH
Cie {Ha-
JMCTAMM
B
STO!
OONACTH,
FO
H3YYCHHE
NOSBONAET
MOHATH
PEANBHOE
TLOMOXKCHMC
SCTOHCKOASBIA-
Holi
TepMunoso nn.
HeoGxoxHMo
OTMeTHTS,
4TO
CyIeCTByeT
PAM
ICTOHCKUX
TePMMHOB,
ABIIAIO~
TIMXCH
He
H3BECTHBIMH
CaMHM
ICTOHLaM,
HeCMOTPA
Ha
TO,
YTO
9TH
TCPMHHI
TaBHO
BOLL
B
CO-
cTaB
pa3IHYHBIX
CHoBapeli.
CienyeT
CHe1aTb
BEIBOA,
TO
PYCCKOAIHIIHOS
oGmujenHe
B
TPYOBEIX
KOMMek HBaX,
OYeBHAHO,
He
Gaa onpus c ByeT
oBNaneHUIO
ICTOHCKO!
TepMuHOno HeH.
87
