LIETUVIU
KALBOTYROS
KLAUSIMAI,
XXXI
(1994)
KALBOS
NORMALIZACIJOS
KLAUSIMAI
TIINA
LEEMETS
TERMINOLOOGIA
ARENGUSUUNAD
EESTIS
Enne
20.
sajandi
olid
olemas
aid
ees ikeelse
e minoloogia
alged.
Ees i
keeles
ilmusid
algkoolidpikud,
ajalehed
ning
mi mesugused
loodus-,
maa-
ja
a s i eaduse
kasi aama ud.
Neis
kasu a i
koo dinee ima a
ah apa as
oskussOna a a,
e minid
olid
ih i
pikad
ja
ki jelda ad.
Siiski
unne a i
juba
ajadus
ko aliku
e mini-
a a
ja ele.
19.
sajandi
eisel
poolel
egeles
e minoloogia ééga
Ees i
Ki jamees e
Sel s.
M6ne 6 a
a es a a ,
osal
anaseni
sdilinud
sOna a a
oli
olemas
n
medi -
siinis,
loodus eaduses,
ma emaa ikas,
keele eaduses
jm.
Teaduskeel eks
olid
aga
saksa
ja
ladina
keel.
Juba
20.
sajandi
esimesel
ki mnendil
alus asid
ege us
e minoloogiakomisjo-
nid.
E i i
in ensii ne
é6
algas
1920.
aas al
Ees i
Vaba iigi
ajamise
ja el,
kui
ees i
keel
sai
alda aks
k6igil
elualadel,
sh
eaduses
ja
kO gha iduses.
Kii es i
aja i
ko as a ud
séna a a
kOigil
eaduse
ja i hiskondliku
elu
aladel.
15—20
aas aga
eh i
a a
ohu u
éd.
Ilmus
iile
40
oskussénas iku,
mis
sisaldasid
umbes
200
000
e mini .
Enamik
sonas ikke
almis
Ta u
Ulikooli
juu es
egu senud
e minoloo-
giakomisjonides,
oli
ka
mGni
i hemehesOnas ik.
Peaiilesanne
oli
ees i
as e e
leid-
mine
saksa
ja
ladina
e mini ele.
Keelenduandjaks
oli
peaaegu
kdigis
komisjoni-
des
Johannes
Voldema
Veski,
kes
16i
ka
oma
keeleko aldus eoo ia.
Nime a ud
pe ioodil
loodud
e minid
on
suu emal
jaol
anapae ani
sdilinud.
Paljud
neis
on
lainud
iildkeelde,
e i i
majanduse,
polii ika,
digus eaduse,
ajaloo
ja
medi siini
alal.
Pa as
Teis
maailmaséda
ja ka i
oskussOnas ike
aljaandmis .
1945.
aas al
il-
mus
ca
800
e miniga
,,Voimlemise
osk iss6nad“,
mis
jaigi
ainsaks
40.
aas a e
algu-
pa aseks
s6nas ikuks.
1946
a.
ilmus
eel
ene
keeles
dlgi ud
,,Lii hike
ilosoo iline
leksikon“.
Ja gmisena
almis
alles
1955.
a
,,Polii ika
ja
majanduse
oskuss6nas ik“,
mis
sisaldas
13
000
e mini .
Ala es
60.
aas a es
on
ilmunud
keskmisel
4
oskuss6-
nas ikku
aas as.
Kokku
on
sdjaja gsel
ajal
ilmunud
133
oskussOnas ikku
(sh
11
élge ),
milles
on
esi a ud
ca
350000
e mini .
Peale
ki jas us e
anna ad
oskuss6nas ikke
alja
eel
ko gkoolid,
minis ee iu-
mid,
uu imisins i uudid,
mi mesugused
asu used,
o ganisa sioonid
ja
i hingud.
1988.
a
ilmus
Ees i
ja
Soome
eadlas e
ii his éjna
Helsingis
6-keelne
eekai ses6-
nas ik.
1973.
aas as
on
koos a ud
aba iiklikke
e minis anda deid
as a as
GOSTis
lah udes.
S anda deis
on
an ud
ees i
e minid,
nende
luba ud
ja
mi esoo i ad
a-
iandid,
mad a lused
ning
élked
ene
keelde,
ahel
ka
muudesse
keel esse.
Va em
almis asid
e i eadlased
e e
s anda dip ojek id,
mis
seeja el
Keele
ja
Ki janduse
78
Ins i uudis
keelelisel
ko as a i.
Viimasel
ajal
on
alga us
ulnud
ins i uudi
pool ,
s
e minoloogid
koos a ad
p ojek id
ja
a u a ad
siis
e i eadlas ega
nende
sisu.
S anda deid
on
and nud
alja
Plaanikomi ee
(uue
nimega
Majandusminis ee i-
umi)
s anda di e
osakond
ja
need
on
oma
olemusel
angeimad
oskuss6nas ikud.
Mi mesugus e
alade
e minid
moodus a ad
olulise
osa
1976.
a
Gigekeelsuss6na-
aama us .
;
1958.
a
loodi
Ajaki janike
Liidu
keele-
ja
élkesek sioon,
mis
on
30
aas a
jooksul
ublis i
kaasa
aidanud
ees i
e minoloogia
a endamisele.
Tih i
u us ab
ajaki jan-
dus
esimesena
uusi
méis eid,
millel
puudub
keeles
as e.
Sek sioonis
on
aeg-ajal
ko alda ud
e aldi
e minoloogiakoosolekuid
as a a
ala
asja undja e
osa d ul.
Te minikiisimusi
on
a u a ud
peaaegu
igal
koosolekul
seoses
mingi
aljaande
keele
analiiiisiga
Oi
eis e
ak uaalse e
keelekiisimus e
hulgas.
Koosolekuil
on
siindinud
uued
ideed
ja
isegi
e minid.
Nai eks
ees ikeelse
kosmose e minoloogia
kujunemi-
ses
on
sek sioonil
eeneid,
ses
suu em
osa
selle
aldkonna
mdis eid
on
kujunenud
sek siooni
egu semisajal
ja
ulnud
keelde
ajaki janduse
kaudu.
1985.
aas as
alus a i
KKIs
a u i
abil
e minipanga
loomis .
See
on
ka anda ud
uni e saalse
andmepangana.
Seni
on
sises a ud
12—13
000
ki je ,
peamisel
a u-
us ehnika
ja
in o maa ika
alal .
Oskuskeeleko alduse
eoo iaga
egeldakse
p aegu
kdige
ohkem
Keele
ja
Ki -
janduse
Ins i uudis*.
Ula uslikke
eo ee ilisi
éid
sel
eemal
Ees is
a alda ud
ei
ole.
A ikleid
ja
e ekandeid
on
ki ju anud
nii
iloloogid
kui
ka
eis e
alade
spe sialis id,
n
T.
E el ,
R.
Kull,
H.
Saa i,
U.
Agu ,
H.
Me is e,
U.
Me es e,
U.
Lii aku,
H.
O s,
L.
Jii genson
j .
Te minoloogia é6
ajaloos ,
e i i
J.
V.
Veski
ege uses
on
ki -
ju anud
A.
Veski
ja
A.
Kask.
1982.
a ilmus
T.
E el i
,,Ees i
oskuskeel“.
See
on
mi -
mekiilgne
iile aa lik
kasi aama
kéigile,
kes
egele ad
p ak ilise
e minoloogia ééga
oi
unne ad
selle
as u
hu i.
On
kai s ud
e minoloogiaalaseid
ai eki ju
—
,,Ana-
J1M3
TpwHUWMOB
SCTOHCKOi
TepMuHoNo Hn™
(H.
Saa i
1981),
,,JepHBanuMoHHe e
M
CeMANTHYeCKHe
AC eKTEI
MpH
PoPpMMpoOBaAHHH
ICTOHCKO!
2%MBOTHOBOYECKOI
TepMuHoso un®
(S.
Kasepalu
1977)-ning
,;opmMupopan e
MeaMUMHCKON
Tep-
MHHOJIOHH
MHOpPOAHOTO
MpOucxox%kLeHuA
B
9CTOHCKOM
s3BiKe“
(A.
Lill
1986).
Te minolooge
on
seni
ialja
Spe a ud
peamisel
66
kdigus.
Filoloogiaiilidpilas ele
on
loe ud
iiksikuid
e iku susi.
KKI
e minoloogia iihm
annab
ka
nou.
E ialainimes ele
Spe a akse
e minika -
o eekide
ja
-sénas ike
koos amis ,
aida akse
lahendada
iiksik e mini ega
seo ud
kiisimusi,
edigee i akse
e iala eks e ja
pee akse
asu us es
loenguid.
Te miniko as use
pohimOd ed
on
Ees is
olnud
selle
sajandi
alguses
peale
sa-
mad
ning
as anud
iildle inud
noue ele.
J.
V.
Veski
lah us
seisukohas ,
e
kOik
a-
jalik
keele
ka akindlaks
a endamiseks
on
olemas
keeles
endas.
Ta
pidas:
oluliseks
o s a bekuse,
ah akeelsuse
ja
siis eemsuse
p in siipi.
Veski
piiiidis
eelkdige
Iuua
olemasole a es
ii edes
ule isi
ja
lii s6nu.
Ta
kasu as
ka
selliseid
su ikseid,
mis
ya em
olid
esinenud
aid
iiksiku es
mu desénades,
nagu
-mu,
-el,
-jas,
-li.
P aegu
*
Oc ob is
1993
Ees i
Keele
Ins i uu .
(Nuo
1993
m.
spalio
mén,
—
Es y
kalbos
in-
s i u as.)
79
on
need
uu e
e mini e
loomisel
p oduk ii sed
su iksid.
Samas
leidis
Veski,
e
i-
esid
ei
ohi
ile
koo ma a.
Uu e
ii isonade
allikaks
olid
alle
peamisel
ees i
mu -
ded,
ihemal
miai al
ka
sugulaskeeled,
ceski
soome
keel.
Seejuu es
eisendas
a
sageli
mu desOnade
haialikulis
kuju
ja
andis
neile
esialgses
kiillal ki
e ine aid
ahendusi.
N
ehi us e min
ddu
on
saadud
mu des6nas
edu
‘ka use
ja
kamb i-
kulae
aheline
uum
anemas
ees i
elumajas’.
Teisenenud
on
nii
ahendus
kui
ka
haalikuline
kuju.
S6na
nugiline
ahendab
Ees i
saa el
‘pulmakon 66 as’,
Veski
aga
yo is
selle
kasu usele
zooloogia e minina
pa asiidi
aéhenduses.
1923,
a
oimus
esimene
ees i
keele
Ope aja e
kong ess,
mis
o is
as u
esolu -
siooni
g amma ika e mini e
koo dinee imise
koh a.
Selles
on
deldud,
e
pa alleel-
nime us es
uleb
alida
mdis e
oi
nah us
ipsemini
méaa a le ,
oimalikul
lihike
ja
ke ges i
haalda a
a ian ,
mis
ei
ohi
olla
kohmakas
ega
eis ega
a a a-
he amiseni
sa nane.
Kui
senised
a iandid
on
ebadnnes unud,
uleb
luua
uus,
kohane
e min.
Uld un ud
oskussénad,
mida
kasu a akse
algdpe uses,
peaksid
ole-
ma
omakeelsed.
Enam
spe sii ilisi
mdis eid
sooyi a i
ihis ada
ah us ahelise
e -
miniga.
Samad
pdhimé ed
keh i ad
anapie algi.
Te min
peab
as ama
kaasaja
keele-
no mile,
Naabe eadus e
séna a a
uleb
Oimalikul
koosk6las ada.
Eelis a akse
liihemaid
e mini a ian e,
sageli
liheneb
e min
aja
jooksul
koos
ema
a i use
sagenemisega.
Mi mesOnalises
ki jelda as
e minis
on
ih i
saanud
lii s6na,
lii -
sOnas
omako da
ule is.
Sénaiihendi es
ja
lii sOnades
uleb
al ida
a be uid,
au-
oloogilisi
osi.
Kuid
liihidus
ei
saa
olla
omae e
eesma k,
kui
see
kahjus ab
sel-
gus .
Tule us
on
ees i
keeles
iiks
olulisemaid
e minimoodus us dimalusi.
Su iksi ele
an akse
kindlaid
ahendusi
ja
nende
abil
piiii akse
saa u ada
e mini e
siis eemsus .
N
zooloogias
kasu a akse
/ine-liide
sel si
ja
lane-liide
sugukonna
ma kimiseks.
Masina e
ja
seadme e
nime amisel
on
iga
p oduk ii ne
u -liide,
aga
ka
-el
ja
-i.
Tehnikaspe sialis
L.
Jii genson
p opagee is
60.
aas a e
lépul
da misel
ange
s is eemi
liide e
a i amisel.
Ta
soo i as
kasu ada
kindlaid
su ikseid
n
masina,
ma e jali,
édlise,
p o sessi,
p o sessi
ulemuse
jne
ihis amiseks.
See
laheks
aga
as uollu
keele a aga
ning
koo maks
liial
iih esid
ja
samu
ii esid.
Pa oni iimia
uleb
il ida.
Te mini a ian e
ei
auni a
jaigal .
Nad
di ad
olla
o s a bekad
n
ajaki jandus-
keeles
s iili
hu ides.
Paljudel
pikkadel
e mini el
on
olemas
a gili hi a iandid,
n
ans o maa o
ja
a o,
in o ma sioon
ja
in o.
Viimas
kasu a akse
aénapie al
ise-
gi
sagedamini
kui
ais a ian i.
Le inud
on
oma-
ja
Od s6na
paa id,
n
geog aa ia
ja
maa eadus,
o og aa ia
ja
digeki ju us,
anspo
ja
eondus.
Ees ikeelsed
pea ad
olema
ennekéike
iild un ud
e minid.
Koolis
on
algas mel
digem
kasu ada
oma
e mineid
ja
keskkoolis
pa alleelsel
ah us ahelisi.
Teaduskeeles
eelis a akse
ii-
mascid,
Val ida
uleb
nii
a be u
pu ismi
kui
ka
OO sOnadega
liialdamis .
20.
ja
30.
aas a el
o si i
ees i
as eid
peamisel
saksa,
ladina
ja
ene
sOnadele.
Ta-
napie al
ule ad
uued
mdis ed
ees i
keelde
eelkOige
ene
ja
inglise
keele
kaudu,
on
ma ga a
ka
soome
méju.
On
alasid,
kus
iimas el
aas akiimne el
ei
ole
e ialases
80
suh lemises
ees i
keel
peaaegu
kasu a udki,
n
sdjanduses,
me enduses,
lennun-
duses,
aud eel,
monedes
éds usha udes
ja
diplomaa ias.
Nende
alade
keel
on
e i i
iku ud,
oma
e mineid
enam
ei
un a.
Too laene
on
ikka
auni ud.
Kuid
eaduse,
ehnika
ja
iihiskonna
a eng
oob
pide al
kaasa
uusi
mGis eid.
Sageli
uleb
keelde
algul
si aa séna,
mis
aja
jooksul
muganeb
haalduses
ja
ki japildis.
Enamas i
pii i akse
siiski
mdis e
sisus
lah udes
luua
sobi
omakeelne
e min.
Ajaki janduses
koh ab
iimasel
ajal
sonu
nagu
spon-
so ,
manage
~
mdnedze ,
b ie ing,
ma ke ing,
public
ela ions
~
PR,
pe es oika
ja
glasnos .
Mi mele
neis
on
juba
loodud
oma
as ed,
kuid
need
ei
ole
eel
keeles
kohanenud.
N
sdnas
b ie ing
yOib
koha a
kolme
a ian i:
ingliskeelne
si aa sd-
na,
haalduspa ane
b ii ing
ning
ahemal
pooleldi
ees ikeelne
lii séna
in o und.
Oluline
on
jalgida,
e
ees i
keel
ei
sa uks
iilem a ase
eis e
keel e
mdju
alla.
Kokku é eks
Oib
Gelda,
e
ala es
1920.
aas as
on
e minoloogia éé
olnud
ees i
keeleko alduses
ah sal
kohal.
Tollal
alus a i
mi mel
alal
peaaegu
iihjal
kohal
ja
eh i
li hikese
ajaga
a a
ohu u
6é.
Tanapde a
ki jakeeles
on
oskuskeel
iiks
olu-
lisemaid
allkeeli,
mis
pide al
a eneb.
Teki ad
uued
mOis ed
ja
e ed
uued
eadus-
ha ud
nagu
in o maa ika,
kosmose
uu imine
j .
Tdis ad uslik
ah us-
ja
iigi-
keel
peab
suu ma
neid
k6iki
kajas ada.
Selleks
on
aja
nii
ja jepide a
oskuskeele-
ko aldus
kui
ka
keele
no maalse
s aa us
su e iiinses
iigis.
TERMINOLOGIJOS
PLETROS
KRYPTYS
ESTIJOJE
San auka
P aneSime
apZ elgiama
e minologijos
da bo
apim is,
k yp ys
i
e miny
a kybos
p incipai
XX
a.
Es ijoje.
Po
Es ijos
Respublikos
jki imo
(1920—1940
m.)
iSleis a
daugiau
kaip
40
e miny
Zodyny,
ku iuose
sudé a
be eik
200
000
e miny.
Po
An ojo
pasaulinio
ka o
iSleis i
133
Zodynai
(apie
350 000
e miny).
Nuo
1973
me y
suda omi
espublikiniai
e miny
s anda ai.
1985
me ais
Kalbos
i
li e a i os
ins i u e
p adé as
ku i
e miny
bankas.
Jau
nuo
Sio
amZiaus
p adZios
adi-
cinis
e miny
a kybos
o ganas
y a
e minologijos
komisijos. P ieS
ka a
eo iniais
klausimais
daugiausia
di b a
Ta u
uni e si e e
(ypa
s a bi
J.
V.
Veskio
eikla),
Siuo
me u
daugiausia
démesio
Siems
klausimams
ski iama
Kalbos
i
li e a i os
ins i u e.
Te miny
a kybos
p incipai
iSliko
ie
pa ys
nuo
amZiaus
p adZios.
Te minas
u i
su ik i
su
a -
ojamojo
me o
kalbos
no momis,
bi i
kuo
umpesnis
i
aigkus.
Pag indiniai
naujyu
e miny
suda-
ymo
es y
kalboje
bidai
y a
edyba
(de i acija)
i
di yba
(sudu iniy
ZodZiy
da ymas).
Nauju
Zodziy
Sakny
Sal iniu
isy
pi ma
buyo
es y
kalbos
a més
i
giminiSkos
kalbos.
Te miny
ya ian ai
nebi inai
sme kiami.
Pag e iui
a ojami
i
ilgi
e minai,
i
ju
umpieji
kasdieniniai
a ian ai,
aip
pa
sa i
i
skolin i
zodziai.
Nacionaliné
i
als ybiné
kalba
u i
pajég i
a spindé i
naujas
sa okas,
ku ios
Siuo
me u
j
es y
kalbg
daugiausia
a eina
pe
usy
i
angly
kalbas.
Te minija
bi ina
apsaugo i
nuo
pe
didelés
ki y
kalby
j akos.
HATIPABJIEHHA
PASBHTHA
TEPMHHOJIOTUH
B
SCTOHHN
Pesiome
7joxnag
ssnae ca
pedepa uBu im
o630pom
Haupasmennii
u
oObemMa
TepMuHOMO HYecKOi
pa6oTbi
H
NpHHWHNOB
ynopsqo¥eHHA
TepMnHONeKcHKH
B
ScToHHH
B
XX
B.
Mocne
o6pa3osanna
Sc ouckoli
PecnyOnuKu,
B
1920—1940
.,
sem 10
Gonee
40
TepMuHOTO M4ecKHX
cHOBapeli,
co-
6.
Lie u iy
kalbo y os
klausimal,
XXXI
81
nepxkau ax
oxono
200 000
epmuHos.
B
TeyeHHe
Moc eBoeHHo o
NepHosa
BEIULIO
133
cnoBapa
(oxono.
350
000
epmunos).
C
1973
.
coc aBnsa o Tca
pecnyOmMKaHCKHe
CT aHyapTbl
TepMHHOB.
C
1985
.
8
Muc u y e
s3b1ka
u
AMTepa ypy
(AAJI)
na a o
co3gaHne
Oanka
TepmuHos.
Tpaan-
WMOHHBIM
OP aHOM
YHOPAROYCHUA
TEPMHHONCKCHKH
C
HaYalia
BeKa
ABMIALOTCA
TepMHHOJO H4eC-
KHe
KOMHccHH.
TeopeTH4¥ecKHMM
BOpocaMH
BO
BpeMeHa
OP
(1920—
1940)
3aHumamHch
B
OCHOB-
HOM
B
TapTyckoM
yHupepcu e e
(oco6eHHo
u3pecTHa
AeaTenbHocTs
Vi.
B.
Becxu).
A
B
HacTos-
mee
BPeMA
9THM
BOUpocaM
OCHOBHee
BHUMaHHe
yaemseTca
B
MAI.
TIpHHQunE!
YHOPAOVeHHA
TEPMHHOMEKCHKU
CYIICCTBCHHO
He
H3MCHHJIMCh
Ha
NpOTsMKeCHHH
Bce o
cToseTHs.
TepMHH
JOsDKeH
COOTBETCTROBATh
A3bIKOBOM
HOpMe
Ha
aHubIi
nepHon,
ObiTh
110
BO3MOXHOCTH
KPaTKUM,
H
B
TO
Xe
BPeMA
SICHEIM.
OCHOBHbIe
COCOObI
CO3qaHHA
HOBBIX Tep-
MHHOB
B
9CTOHCKOM
S3bIKe
—
HePHBallHA
H
CO31aHHe
CHOKHBIX
ciOB.
Mc ouHHKOM
HOBBIX
KOp-
Heli
ObUIM
MpexkAe
BCe O
NMANeKTHI
ICTOHCKOTO
A3bIKa
H
POACTBEHHEIe
emy
A3BEIKH.
JLonycTHMa
BapHaHTSOCTS
B
TepMuHOso HH.
Tlapa iembHO
MO yT
yNoTpeONATECA
WIMHHbIC
TePMMHBI
H
UX
KPaTKHe
BaPUaHTEI,
HAMOHAJIbHbIC
H
3AMMCTBOBAHHBIC
CJIOBa.
TlomHoueHHad
HallHOHabHad
TePMHHOMOTHA
NOMWKHA
OTPaxKaTb
HOBbIe
MOHATHA,
KOTOPEIC
B
HACTOsIlee
BPEMA
NPHBHOCATCA
B
ICTOHCKUMi
A3bIK
B
OCHOBHOM
H3
pyccKo o
H aKTuMlicKo o
asbikos.
Kpome
To o,
HeoOxoqHMO
CheAMTH,
YTOGBI
TEePMHHONOTHA
He
NOAMAa
MOL
YpesMepHoe
BAAAHHE
TPy uX
ASbIKOB.
