Rahvaraamatukogu kohandumine kahanevas maapiirkonnas: kultuurigeograafi pilk

Rahvaraamatukogu kohandumine kahanevas maapiirkonnas: kultuurigeograafi pilk Kadri Kasemets, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur, kultuurigeograaf Analüüs tõukub nii lõppenud kui ka käimasolevatest projektidest1, mis ühel või teisel moel uurivad maapiirkondade kogukondade sotsiaalset ja kultuurilist kestlikkust. Artiklile on lisatud väljavõtteid visioonidokumendi 21. sajandi raamatukogu põhjal 2023. a toimunud rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise tulemustest. Hindamise viis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tellimusel läbi kultuuripoliitika mõttekoda Creativity Lab. 1 Varasemad uurimused: projektid PRG 398 Maastikuline lähenemine rurbaansusele ja TKA22127 Advancing Trans-Regional Border Studies. Käesoleva arutluse alus: projekt KUM-TA 45 Säilenõtkus kultuuriteenuste ja kogukondlike praktikate kaudu. 2 Scott, James Wesley (2021). Cognitive geographies of bordering: the case of urban neighbourhoods in transition. Theory & Psychology, 31 (5), 797–814. DOI: 10.1177/0959354320964867 3 Colibaba, Amber; Skinner, Mark W.; Chris Furgal (2019). The challenges and opportunities of sustaining volunteer-based rural libraries. Public Library Quaterly, 38 (4), 410–427. DOI: 10.1080/01616846.2019.1576117 Eesti rahvaraamatukogude ulatuslik võrgustik on üldtuntud ning väärtustatud. Seda tugevat süsteemi on ajakohastamas 2017. a haldusreformist tõukunud raamatukogude reform, mis uute piiristamiste ja ühendamiste taustal on tegelenud raamatukogude kvaliteedi ühtlustamisega. Mõlemad reformid osundavad otsesemalt või kaudsemalt omavalitsuse kasvavale tähtsusele raamatukogude Tallinna Ülikooli teadur Kadri Kasemets viis 2023. a novembrisdetsembris ja 2024. a aprillis läbi 16 süvaintervjuud Kagu-Eesti haruraamatukogude töötajatega, analüüsis rahvaraamatukogude aastaaruandeid 2005‒2022 ning kirjutab olulisematest tähelepanekutest iseloomustamaks maapiirkonna rahvaraamatukogude koroonakriisijärgseid suundumusi kodanikuühiskonna vaates. Kultuurigeograafi heidetud värske pilk kuluefektiivsemaks muudetavale raamatukoguvõrgule pakub mõtteid aruteluks, toetudes Taani näitel analüüsitud maaraamatukogude suundumustele. elujõulisuse kujundamisel ning teadvustavad territoriaalsete piiride ja ühendamiste mõju maapiirkondade (rahvaraamatukogude) kogukondade identiteedile.2 Raamatukogul läheb paremini, kui vallaametnik on suutnud mõista raamatukogu ja tema võrgustiku potentsiaali toimida sillana kohaliku kogukonna ja tema identiteedi, avalike teenuste ning tekkiva või juba toimiva kodanikuühiskonna vahel. Ametlikku ja mitteametlikku ühendav niidistik Ühiskonna erinevate tasandite koostöölisest võrgustamisest loodetakse partnerlussuhteid, mis on seotud kohaliku õppe, kultuuritegevuse ja kaasamisega.3 Nii on ka maaraamatukogu enese funktsioon muutumises. Uue aja märgina on juurdumas idee maaraamatukogu 4 PÄEVATEEMA: 21. SAJANDI RAAMATUKOGU • Raamatukogu 2/2024 töötajast, kes traditsioonilise laenutamise kõrval on end käsist-jalust sidunud külaelu eestvedamisega, võttes erinevate kogukonna arengut puudutavate taristu, aga ka pehmemate väärtustega seotud projektide kirjutamise tihti enda kanda. Kogukonna heaolu silmas pidades on mitmes raamatukogus muuhulgas võimalus kasutada dušši, pesta pesu, laadida elektriseadmeid või võtta vett, mis on eriti oluline näiteks suvitajate jaoks, kellel puudub majas kanalisatsioonisüsteem, või ka kohalike jaoks, kelle salvkaevud kuivavad. Raamatukogu tähtsus kohalikele elanikele ja omavalitsusele teadvustus näiteks praeguseks juba ununema kippuva koroonapandeemia ajal, mil ühiskonna sulgemisega tuli kiiresti kohanduda. Raamatukogu jäi raamatute laenutamiseks avatuks. Selleks võeti kasutusele hoone varem tähelepanuta jäänud koridori-, hoovivõi õuealad. Lugejate arv kasvas. Kriis kiirendas ka virtuaalsete võimalustega kohandumist. Mitmetesse raamatukogudesse jõudsid kaua oodatud tagastuskastid. Veelgi olulisemaks muutusid infopäringud ja kojukandeteenus. Teravamalt tajuti raamatukogu kui kokkusaamiskoha tähtsust, sest see võimalus kadus. Kuigi rahvaraamatukogude aruanded sedastavad, et raamatukogutöötajate töökoormus kasvas pandeemia ajal oluliselt, on mitmed töötajad viidanud, et rasked ajad ületatakse ja saadakse hakkama, olgugi et pandeemia ajal tekkinud rutiinil on oma järelmõju. Nendest suundumustest lähtuvalt käsitlengi rahvaraamatukogude võrgustikku ühiskonna muutustega kohanduva niidistikuna, mis ametliku raamatukoguteenuse kõrval on ühtaegu ka kogukonna mitteametlik tugi ja ühendaja; ka kriisi ajal. Rahvaraamatukogu on sellises vaates nn vahepealne või kolmas koht,4 neutraalne sotsiaalne kohtumispaik, mis loomulikul moel toob kogukonda kokku ja loob uusi suhteid kohalike inimeste igapäevavajaduste ning struktuursema valitsemise vahel. Ühendamine ja kokkuhoid Siiski, raamatukogureformi ja sellega seotud omavalitsuste kasinusmeetmete mõju maaraamatukogude töötajatele võiks kirjeldada kui afektiivset kokkuhoiuõhkkonda,5 mille on kujundanud eelarve vähenemine, lühendatud lahtiolekuajad ja sellega seotud vähenev töökoormus, pidevad struktuurimuutused ning teadmatus raamatukogutöö tuleviku suhtes. Selline ebamäärane atmosfäär on intensiivsem regioonides, mille omavalitsused on sunnitud tegelema kultuuriteenuste kärpimisega. Mitmed töötajad on jaotanud osakoormusega töö kahe haruraamatukogu vahel; seda ajal, mil kohalikud inimesed on kriitilised raamatukogude lühendatud lahtiolekuaegade suhtes. Kokkuhoiupoliitika najal saavad uue tähenduse raamatukoguhoidja projektikirjutamise oskused. Suundumus on seotud survega võtta kogukondlik vastutus teenuste eest, mida kohalik omavalitsus või riik ei võimalda. Raamatukogutöötajatel nähakse sellises perspektiivis olevat institutsioonilist sotsiaalset kapitali, neil on kogukonnas loodud usalduse kaudu võimekus korraldada koostööd ümberkaudsete teenusepakkujatega ja mõjutada seeläbi kogukonna arendusprojekte.6 Samas on uurimusi7, mis osundavad, 21. sajandi raamatukogu – kvaliteedihindamise tulemused Läbiviija Creativity Lab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tellimusel Nutikus ja innovaatilisus rahvaraamatukogudes • 74% pakub võimalust broneerida raamatuid või muid laenutatavaid esemeid; • 72% võimaldab tagastustähtaega pikendada veebilehekülje kaudu. Broneerimisvõimalused • koolitusele või sündmusele registreerimine 21%; • sündmuste või koolituste veebipõhine jälgimine/järelvaatamine 21%; • ruumide broneerimine 13%; • seadmete broneerimine 9%. Arvutija seadmepargi seisund • vähemalt heaks hinnatud 44%; • halvaks hinnatud 23%. WiFi-võrgu pakkumine • kõikides punktides kiire ja turvaline WiFi-võrk 79%; • osades punktides 19%. Raamatukogusüsteemide kasutamine Ühe juhtimise alla viidud või ühe omavalitsuse piirides tegutsevate raamatukogude teenused on suures osas koordineeritud, kuid kvaliteedihindamise küsitlus tõi välja, et nelja omavalitsuse territooriumil tegutsevad raamatukogud kasutavad erinevaid süsteeme (RIKS, URRAM). 4 Griffis, Matthew R.; Catherine A. Johnson (2014). Social capital and inclusion in rural public libraries: a qualitative approach. Journal of Librarianship and Information Science, 46 (2), 96–109. DOI: 10.1177/0961000612470277 5 Hitchen, Esther (2021). The affective life of austerity: uncanny atmospheres and paranoid temporalities. Social & Cultural Geography, 22 (3), 295–318. DOI: 10.1080/14649365.2019.1574884 5 Raamatukogu 2/2024 • PÄEVATEEMA: 21. SAJANDI RAAMATUKOGU et raamatukogu mitteametliku kogukonnaniidistiku elujõulisust silmas pidades tuleks jätta mitmed teenused loomuliku hoole ning inimliku vastutuse ja võimaluste põhiseks, sest raamatukogutöötajate võimekus ja kohalikud tingimused on erinevad. Vähest projektikirjutamise kogemust ning auto või juhilubade puudumist, mis raskendab näiteks raamatute kojukannet, kompenseerib pikaajaline side kohaga. See on kohalooline teadmine, kohaliku kogukonna oskuste, mõttemaailma ja väärtuste tundmine ning aja jooksul kujundatud sotsiaalne võrgustik. Kokkuhoiupoliitika suundumused on seotud ka raamatukoguteenuse infotehnoloogilise arenguga, mis justkui lahendab lühendatud lahtiolekuaegade, tööjõu ja ligipääsetavusega seotud probleeme. Teisalt tuleb aga teadlikult küsida, kas nutikad lahendused on õiglased kõikide eagruppide suhtes ning millist rolli iseteeninduse sisseviimine mängib kogukondliku võrgustiku dünaamikates. Nii on nn targa maa võimalusi uurides täheldatud, kuidas mõnes kohas on füüsilise teenuse jätkamine kohalike elanike ainuline teadlik valik.8 Sarnaselt on eelistatud ka füüsilisi koosolekuid virtuaalsetele. 6 Lind, Gunnar; Haase Svendsen (2013). Public libraries as breeding grounds for bonding, bridging and institutional social capital: the case of branch libraries in rural Denmark. Sociologia Ruralis, 53 (1), 52–73. DOI: 10.1111/soru.12002 7 Griffis, Matthew R.; Catherine A. Johnson (2014). Social capital and inclusion in rural public libraries: a qualitative approach. Journal of Librarianship and Information Science, 46 (2), 96–109. DOI: 10.1177/0961000612470277 8 Nutistumise vajadused ja mittevajadused maapiirkondade arengus: vajaduste kaardistamine neljas Eesti piirkonnas. Projekti Tark maaelu meeskond (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TalTech). Ettekanne Tartu planeerimiskonverentsil 2024 (14.03.2024). https://planeerimiskonverents.ut.ee/kava-2024/ Lugemist populariseerivad ja lugemisharjumust kujundavad rahvaraamatukogud Koostöös lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutustega korraldatakse lugemisharjumust kujundavaid üritusi. • 52% viivad selliseid sündmusi ja programme ellu vähemalt kord kuus; • 28% korraldavad lugemisharjumust kujundavaid üritusi vähemalt kord nädalas; • 10% korraldab haridusasutustega koostöös üritusi kord aastas või harvem; • 77% hindab koostööd kohalike koolide ja õpetajatega heaks või väga heaks; • ainult 5% vastajatest hindab koostööd pigem halvaks või väga halvaks. Ruumide kasutatavus • 53% raamatukogudest asuvad tänapäevastes ruumides, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid; • 37%-s raamatukogudest tegutseb vähemalt osa külastuspunktidest heades tingimustes; • 10%-s raamatukogudest ei asu ükski külastuspunkt tänapäevastes ruumides. Ruumikitsikus • 49% raamatukogudest peavad nii keskkogu kui ka harukogude ruume piisavaks; • 26%-s raamatukogudest pole piisavalt ruumi ei keskkogus ega harukogudes; • ülejäänud raamatukogudel on ruumipuudus vähemalt mõnes külastuspunktis. Raamatukogu kohandub hoone iseloomuga. Foto: Kadri Kasemets 6 PÄEVATEEMA: 21. SAJANDI RAAMATUKOGU • Raamatukogu 2/2024 Vabatahtlikkus Otseselt või kaudselt on kokkuhoiupoliitika ja mitteametlikkusega seotud teema vabatahtlikkus. Raamatukogu ruume kasutavad erinevad käsitööringid või seltsingud, kujundades nii olulise informaalse kohtumispaiga eriti vanemaealistele, kes ei ole mobiilsed iga päev ning kes kaasamise kaudu end kohapeal teostavad. Siin tuleb väärtustada teraapilist mõõdet ning psühholoogilist heaolu, mida kaasamine tegelikkuses pakub. Ning vastupidi, just vanemaealisi on peetud kogukonda puudutavate tegevuste eest kõige paremateks vastutuse võtjateks.9 Positiivsena on intervjuudes tõstetud esile ka piirkonnaga tihedalt seotud suvemajaomanikke, kellest mitmed on nüüdseks juba püsielanikud ning on panustanud ürituste korraldamisse värskete ideedega. Siiski on mõned raamatukogutöötajad ka vihjanud kohalike seas tekkivale tarbijamentaliteedile. 9 Colibaba, Amber; Skinner, Mark W.; Chris Furgal (2019). The challenges and opportunities of sustaining volunteer-based rural libraries. Public Library Quaterly, 38 (4), 410–427. DOI: 10.1080/01616846.2019.1576117 10 Ibid. 11 Eesti rahvamajade uuring (2022‒2023). https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Eesti%20rahvamajade%20uuring%202022-2023.pdf Üks intervjueeritav võrdleski raamatukogutöötajat hunt Kriimsilmaga, kellel on üheksa ametit ning kelle ülesandeks on laenutamise kõrval olla koolituskeskus, külakeskus, turismipunkt, muuseum jne. Rahvaraamatukogud kui temaatiliste sündmuste korraldajad • kirjandusega seotud väljapanekud ja näitused 100%; • lugejate kohtumised kirjanikega 92%; • lugejamängud ja -võistlused 85%; • koduloouurimisega seotud sündmused 84%; • kunstija käsitöönäitused 83%; • festivalid ja pidustused 55%; • kontserdid ja muusikasündmused 48%; • raamatukogu lahtiste uste päevad 44%; • filmide näitamine 35%. Enam kui pooled rahvaraamatukogudest on küsitlustele vastamisele eelnenud aasta jooksul viinud läbi digioskuste koolitusi, eakatele suunatud tegevusi ja ringe, avalikke arutelusid, vestlusõhtuid, väikelastele suunatud tegevusi. Rahulolu rahvaraamatukogudega Rahuloluküsitlusi viis läbi 52% kvaliteedihindamise küsitlustes osalenud raamatukogudest, seda 2023. a-le eelnenud kahe aasta jooksul. • 47% juhtudel oli rahvaraamatukogu kasutaja rahulolu pakutavate teenustega üle 90%; • 53% juhtudel oli kasutaja rahulolu alla 90%. Kultuuriministeerium on hakanud koguma statistikat loomulikul ja inimlikul hoolel põhineva abistamise kohta nagu raamatute kojukanne või maksetega abistamine, muutes nii selliste tegevuste iseloomu ametlikuks. Ühelt poolt tundub selline trend õige: vaid vabatahtlikkusel põhinevad teenused võivad muuta teenuse kättesaadavuse ebakindlaks. Sellised ootused aga hägustavad piire ametlike ja mitteametlike ning vabatahtlike tööülesannete vahel. Selles kontekstis on maaraamatukogude uurijad välja toonud, et vabatahtlikkus ei ole väljakutse mitte vabatahtlikele, vaid raamatukogutöötajatele endile; just nemad peavad vabatahtlikkuse lõppemisel kogukonna ja omavalitsuse jaoks juba harjumuslikuks muutunud teenuste osutamise asendama ja sellega seonduvalt uusi oskusi omandama.10 Samaaegselt tajutakse omavalitsuse ootusi kohalikku sotsiaalset ja kultuurielu võimestada. Mitu raamatukoguhoidjat on siiski kurbusega tõdenud, et vallaametnikud ei mõista nende töö mitteametlikku iseloomu. Seega võiks ühiskonna muutumise tuules tekkivaid mitteformaalseid tööülesandeid poliitilisel tasandil rohkem teadvustada ning võimalusel nende täitmist toetada. Vabatahtlikkuse teine äärmus on omavalitsusega kokkuleppel toimuv MTÜpõhine teenusekorraldus, mille probleemidele on juba osundatud rahvamajade kestlikkuse uuringus.11 Rahvaraamatukogude puhul on veel siiski tegemist erandiga. Üks intervjueeritav tõi selle tulevikuvisiooni puhul välja raamatu- 7 Raamatukogu 2/2024 • PÄEVATEEMA: 21. SAJANDI RAAMATUKOGU kogu ohu muutuda elustiilil tuginevaks kogukonnaühenduseks, mispuhul ei saa enam rääkida raamatukogust kui elanikke ühendavast neutraalsest kohtumispaigast. Näita mulle enda piirkonna raamatukogu ja ma ennustan, kui elujõuline on su kogukond Haldusreformi ja tsentraliseerimisega seonduvalt on Taani näitel põhjalikult analüüsitud maaraamatukogude suundumusi.12 Viidatud uurimus täheldab, et omavalitsuste ühendamine on tugevdanud mõne piirkonna majanduslikku võimekust, millel on omakorda positiivne mõju piirkondliku keskuse teenuste kvaliteedile. Siiski on häirivate teguritena viidatud keskusest kaugemale jäävate teenuste sulgemisele ning ühistranspordivõimaluste puudumisele. See aga mõjutab eriti vanemaealiste ja laste elukvaliteeti, muutes teenustele juurdepääsu lähedaste abist sõltuvaks. Selline kontekst on aktuaalne ka Eestis; eriti külapiirkondades, kus viimastel aastatel kuuleme järjestikku maakoolide sulgemisest, rääkimata muude sotsiaalse taristu ja kultuuriteenuste kadumisest. Uurimuse autorid tõdevad aga positiivsena, et ühendamise ja sulgemise trend on veelgi enam teadvustanud maaraamatukogude tähtsust maapiirkonna viimase sotsiaalse kokkusaamise paigana. Analüüsitud piiristamise, tsentraliseerimise ja vabatahtlikkusega seonduvalt on mitmed uurimused13 tõstatanud arutelu maaraamatukogude suundumuste, maalise elujõulisuse ja valikute üle, mis toovad raamatukogude kvaliteedimärgina võrdselt välja nii kogukondliku teadmise, võrgustunud sotsiaalse õppimise kui ka kogukonnaühiskonnale toetuva valitsemise. Valikute ühes äärmuses ongi väikese tuumidentiteediga seotud kohalikud tutvused, teadmised ja oskused, mikrotasandi sotsiaalne kapital ning üksteist toetav sotsiaalne kohtumispaik. Teises äärmuses on aga regionaalsema mõõtmega, koostööd võimaldav ja partnerlusvõrgustikke siduv formaalne kaasajastatud ruumidisainiga ürituste ja koolituste toimumispaik. See tähendab uuringu autorite sõnul, et raamatukogutöötaja tuleb oma tuumkogukonnast välja ja loob suhteid teiste kogukondade, organisatsioonide, institutsioonide, ettevõtete, valitsuse ja kodanikuühendustega, toetades niiviisi kaudselt ka piirkonna majanduslikku võimekust. Kuigi autorid näevad teisel suunal mitmeid eeliseid, täheldatakse, et selle suundumuse problemaatiline tegur on oht katkestada või lõhkuda kohaliku tasandi sisemine mitteametlik võrgustik. See kohalik informaalne niidistik on aga kohaliku elujõulisuse alustala, seda eriti majandusraskustega võitleval kasinusperioodil.14 Põhiline teenus on laenutus ja nõustamine Raamatukogutöötajad on leppinud kohalike kultuuriteenuste, koolide ja lasteaedade sulgemisega, proovides olla leidlikud eri põlvkondi ühendavate ürituste korraldamisel. Siiski tuntakse veel vastakaid tundeid ürituste külastajate arvu vähenemisel. Statistiliste numbrite kahanemise kõrval on aga tähtis märgata, et oluline pole raamatukogu või selle ürituste külastusstatistika, vaid väärtustamine, et raamatukogu kohtumispaigana sotsiaalset suhtlust üldse võimaldab. Siin muutub oluliseks vahetu vestlus, soe sõna või mõttevahetus elulistel teemadel, mis kogukonda mitteametlikult toestab. Kõige tähtsama teenusena on intervjueeritud raamatukogutöötajad ikkagi välja toonud traditsioonilise raamatute laenutamise ja seotud nõustamise, mis tundub, et kipub ühiskonna probleemide ja ootuste tuules tähelepanuta jääma. 12 Lind, Gunnar; Haase Svendsen (2013). Public libraries as breeding grounds for bonding, bridging and institutional social capital: the case of branch libraries in rural Denmark. Sociologia Ruralis, 53 (1), 52–73. DOI: 10.1111/soru.12002 13 Perryman, Carol; Ling Hwey Jeng (2020). Changing models of library education to benefit rural communities. Public Library Quaterly, 39 (2), 102–114. DOI: 10.1080/01616846.2019.1621736; Lind, Gunnar; Haase Svendsen (2013). Public libraries as breeding grounds for bonding, bridging and institutional social capital: the case of branch libraries in rural Denmark. Sociologia Ruralis, 53 (1), 52–73. DOI: 10.1111/soru.12002 14 Andres, Lauren; Round, John (2015). The role of ’persistent resilience’ within everyday life and polity: households coping with marginality within the ’Big Society’. Environment and Planning, A, 47 (3), 676–690. DOI: 10.1068/a46299 Niimoodi see külaelu käib, et teed seda, teist ja kolmandat. Mõne asja eest saad palka, mõne asja eest ei saa palka. Kultuurigeograaf Kadri Kasemetsale jäi ütlus meelde inimliku mõttena, mis lihtsas sõnastuses ajastule oma värvingu annab.